Yahoo奇摩 網頁搜尋

搜尋結果

  1. sm.wikipedia.org › wiki › SiamaniSiamani - Wikipedia

    Siamani. O Siamani ( Fa'asiamani: Deutschland) o se malo faitele Palemene feterale i Europa i Sisifo-Tutotonu. E aofia ai le 16 faaitumalo setete ma e aofia ai se vaega o 357.376 kilomita faatafafa ma se tau vaitau faautauta tele. O lona faavae ma aupito tele aai o Perelini. Ma e uiga i 82,2 miliona tagata e nonofo, Siamani o le tulaga tagata ...

  2. sm.wikipedia.org › wiki › AusetaliaAusetalia - Wikipedia

    • Igoa
    • Talafaasolopito
    • Malo
    • Setete MA Teritori
    • Sootaga Fafo MA Militeli
    • Siosiomaga
    • Iloa Fanua
    • Ekonomi
    • Sosaiete
    • Aganuu

    O le igoa e maua Ausetalia mai le Australis Latina Terra ( "laueleele i saute") o se igoa faaaoga mo laueleele iloa i le itulagi i saute talu mai aso anamua. O le muamua tusia faaaogaina o le upu Ausetalia i le gagana Peretania sa i 1625 i se tusi na tusia e Sir Richard Hakluyt, lomia e Samuel Purchas. O le ituaiga Holani upu faamatala sa faaaogain...

    nonofo ai tagata o le konetineta o Ausetalia ua fuafuaina e amata i le va o 42.000 ma 48.000 tausaga talu ai, atonu i le malaga a tagata i le laueleele alalaupapa ma puupuu-sami alataloto mai mea nei Sautesasae Asia. O nei uluai tagata atonu tuaa sa o le atunuu Australians.At ona po nei i le taimi o le faatalanoaga o Europa i le seneturi lona 18 tu...

    O Ausetalia a Malo Faitupu faavae ma se vaega feterale o malosiaga. E faaaoga se faiga o le Palemene o le Malo ma Elizabeth II i ona luga e pei o le masiofo o Ausetalia, o se matafaioi e ese mai ia te ia tulaga o tupu o le isi malo o le Taupulega. O le masiofo o nofo i le malo aufaatasi ma sui i totonu o Ausetalia e ala i le aoao o le kovana i le t...

    Ei ai Ausetalia setete ono - Uelese saute fou, Kuiniselani, Ausetalia i Saute, Tasmania, Vitoria ma sisifo Ausetalia ma teritori tetele Amerika e lua - o le teritori o Ausetalia tupe faavae ma le teritori i matu. I le tele o itu galulue nei teritori e lua e pei ona taʻua, ae e mafai ona faaleaogaina i le Palemene o le Taupulega so o se tulafono o l...

    I le tele o tausaga talu ai nei, na tulia sootaga i fafo o Ausetalia e ala i se mafutaga vavalalata ma le Iunaite Setete e ala i le aulape ANZUS, ma e ala i se manao e atiina ae ai sootaga ma o Asia ma le Pasefika, aemaise lava e ala i ASEAN ma le fono atumotu o le Pasefika. I le 2005 ua faamaonia Ausetalia se nofoa Amataga i le itu i sasaʻe tumutu...

    Ui o le tele o Ausetalia e matutu po toafa vaega, e aofia ai se vaega eseese o le nofoaga mai heaths mauga e vaomatua le teropika ma le timu, ma ua aloaia o se atunuu megadiverse. Fungi faatusa e eseese; se tusa ma le 250,000 ituaiga - o lea e na o le 5% ua faamatalaina - tupu i Ausetalia. Ona o le matua tele o le konetineta, matua ma liuliuina mam...

    Vaega tele laueleele a Ausetalia o 7.617.930 kilomita faatafafa o loo i le Indo - ipu Ausetalia. Siomia i le vasa Initia ma le Pasefika, ua vavae ese mai Asia e le sami Arafura ma Timor, ma le pepelo Sami 'amu mai le talafatai Queensland, ma le Tasman Sami o loo taoto i le va o Ausetalia ma Niu Sila. O le konetineta itiiti o le lalolagi ma le ono a...

    o Ausetalia o se atunuu mauoa; e faatupuina ana tupe maua mai punaoa eseese e aofia ai le auina atu i fafo e faatatau i le laʻuina, fesootaiga, faletupe ma fale gaosimea. O loo i ai se tamaoaiga maketi, o se tamaoaiga sili matua i le capita, ma se fua faatatau maualalo matua o le mativa. I le tulaga o le tamaoaiga averesi, tuu i se faavasegaga lona...

    Mo tupulaga, o le toatele o tagata malaga mai le motu o Peretania, ma tagata o Ausetalia e matele lava o tupuaga British po o Aialani ituaiga. I le 2011 tusiga igoa Ausetalia, o le sa tuaa sili ona masani filifilia le gagana Peretania (36.1%), sosoo ai ma Ausetalia (35.4%), Aialani (10.4%), Sikotilani (8.9%), Italia (4.6%), Siamani (4.5 %), Saina (...

    E tusa o le 24% o Ausetalia i le tausaga o le 15 aunoa auai i faatulagaina gaoioiga tau taaloga.I se tulaga faava o malo, ua sili i Ausetalia i le Kirikiti, hockey fanua, Netipolo, liki ma le iuni lakapi. O le tele o Ausetalia ola i totonu o le sone o le gataifale, le faia o le matafaga se nofoaga faafiafiaga lauiloa ma o se vaega taua o le a le fa...

  3. O tusi o le Feagaiga Tuai e mafai ona vaevaeina lautele i ni nai vaega: 1) o le tusi muamua e lima o Penetatusa; 2) O le tusi o talafaasolopito o le faamatalaina o le talafaasolopito o le fanauga a Isaraelu, mai lo latou manumalo o Kanana i lo latou toilalo ma faaaunuua i Papelonia; 3) o le faafatusolo ma le "Poto" tusi feagai, i ituaiga eseese ...

  4. sm.wikipedia.org › wiki › PuletasiPuletasi - Wikipedia

    Itulau Muamua Vāega mo Tagata Lautele Tala Fou Suiga talu ai nei Itūlau le fa'ailogaina Fesoasoani Meaalofa tupe 'O le puletasi fai mai nisi o le igoa a Tutuila e fa'a'upu ai 'ofu o tama'ita'i 'ua ta'ua i Samoa o le pea. 'O lavalava Samoa 'ua lauiloa ai tagata Samoa i fafo i le lalolagi.

  5. sm.wikipedia.org › wiki › SavaiʻiSavaiʻi - Wikipedia

    Savaiʻi. O Savai'i o le motu pito telē lea o Sāmoa. O le isi igoa o lenei motu mai i aso anamua, o Salafai. E 43,103 (2006) le aofa'i o tagata e nonofo i Savai'i, ae e 180,741 (2006) le aofai o tagata e nonofo i totonu o Sāmoa atoa. [1] O Savai'i o le motu pito tele i Polenisia i fafo o Hawai'i ma Niusila. O le motu na foaina mai volekano.

  6. sm.wikipedia.org › wiki › O_FaataotoO Faataoto - Wikipedia

    O le aoga o faataoto. Ia ‘alo ese i e fai mea leaga. O le aoga o le poto. O le isiusitai, o le faatuatua, o le onosai, atoa ma nisi amio. O le apoapoaiga ina ia saili ia poto. O le leaga o le faitaaga. O le paie; o mea ua inosia e le Atua; o le usiusitai e lelei lea. O togafiti a

  7. 2.27 APEX (f/2.2) Date and time of digitizing 17:00, 5 Ianuari 2023 APEX exposure bias 0 White balance Auto white balance APEX brightness 0 Exposure mode Auto exposure APEX aperture 2.27 Meaning of each component Y Cb Cr does not exist Color space ...